Nordea

Euro tuleb. Mida see minu jaoks tähendab?

Töötame iga päev selle nimel, et Eesti üleminek eurole 1. jaanuaril 2011. aastal oleks meie klientidele võimalikult sujuv.
Nordea teie kodupangana hoolitseb selle eest, et te ei peaks muretsema ja kõik vajalikud pangatoimingud oleks läbi viidud.

Est Eng Rus

Eraklient

Üldine

  • Liitume alates 1. jaanuarist 2011 euroalaga. Nordea tegeleb jõudsalt ettevalmistustega, et eurole üleminek toimuks meie klientide jaoks sujuvalt ja tõrgeteta.
  • Kasulik teada
  • Põnev teada

Sularaha

  • Alates 01.12.201O on eraisikutel võimalik vahetada eurosid keskkursiga ja ilma teenustasuta. Euro-münte väljastab pank stardipaketina (väärtus 200 krooni), milles olevaid münte võib kasutama hakata alates €- päevast.
  • Mis kursiga vahetatakse kroonid eurodeks?
  • Mida teha kroonimüntidega?
  • Millised on europangatähed?
  • Sularahaautomaatide ja pangakaartide töö aastavahetusel

Arveldused

  • Kuidas arveldan pärast €-päeva?
  • Kuidas teha siseriiklikke ja välismakseid enne ja pärast €-päeva?

Hoiused

  • Mis saab minu hoiustest?
  • Mis juhtub minu pensionisammastega?

Arvelduskontod

  • Mis juhtub minu arvelduskontoga?

Laenud

  • Mis juhtub minu laenudega?
  • Mis juhtub minu liisinguga?

Kaardid

  • Kas minu kaardimaksed toimivad ja millal saab sularahaautomaadist eurosid?
  • Mis juhtub minu pangakaardiga 1. jaanuari südaööl?

Äriklient

Üldine

  • Millised ettevõtte valdkondi ja süsteeme euro kasutuselevõtt mõjutab?

Sularaha

  • Kuidas tellida €-päevaks oma müügikohtadesse eurosid?

Arveldused

  • Kuidas toimivad siseriiklikud- ja välismaksed enne ja pärast €-päeva?

Muudatused maksunduses

  • Mis muutub maksuarvestuses?

Muudatused raamatupidamises

  • Millal ja mis muutub raamatupidamisarvestuses?

Äriühingu põhikirja muutmine

  • Kuidas muuta äriühingute osa- või aktsiakapitali?

Info kaupmeestele

  • Mida tuleb teha, et kaardimaksed uuel aastal õnnestuksid?

Esitage oma euroteemaline küsimus aadressil euro@nordea.com ja leiame sellele üheskoos vastuse.

Nordea © 2010

Erakliendi tel 1772
Arikliendi tel 1773

  • Eurokalkulaator

  • Eesti Pank
  • Euroveeb
  • Pangaliit
  • Rahandusministeerium

Kasulik teada

    • Eesti liitub euroalaga 1. jaanuarist 2011.
    • Euro võetakse kasutusele järsu üleminekuga, mis tähendab, et kontodel olevad kroonid vahetatakse €-päeval eurodeks ümberarvestuskursiga, mis kinnitati Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 13. juulil (kehtiv kurss on 1 euro = 15,6466 krooni).
    • Alates €-päevast kehtib kahenädalane paralleelkäibeperiood, kui kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Kauplustes saab maksta nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha antakse üldjuhul tagasi eurodes.
    • 1 kuu enne ja 6 kuud pärast €- päeva vahetavad kõik sularahateenuseid osutavad pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga ja ilma teenustasuta. Mõnedes pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. Eesti Pank jääb seda tegema tähtajatult.
    • Eesti kroonid (kupüürid ja mündid) kogutakse käibelt ja euro sularaha lastakse ringlusesse sujuvalt pangakontorite, kaupluste ning teenindusasutuste kaudu.
    • Kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates €- päevast, sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega hiljemalt 48 tunni jooksul.
    • Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul inimestele soodsamas suunas, ka Nordea pank on ühinenud Hea Tava leppega.

    allikas: euroveeb

Põnev teada

    • 2010. aasta seisuga on Eestis ringluses 456 miljonit münti ja 80 miljonit pangatähte, mis tuleb kõik kokku korjata.
    • 20. sajandil vahetus Eestis käibel olev vääringusüsteem ligi kümnel korral. Viimati juunis 1992, kui rubla asendas kroon.
    • Eesti euromündi rahvusliku külje kujundus valiti välja 134 esitatud töö hulgast, kusjuures võitnud Lembit Lõhmus võistlustöö kogus telefonihääletusel 12 482 häält 45 453-st ehk 27,5%.
    • Eesti euromündid vermitakse Soome Rahapajas, kokku ligi 600 tonni.
    • Eurole üleminekuks kulub pankade peale kokku ligi 200 000 töötundi ja kokku investeerivad pangad üle 200 miljoni krooni.
    • Eurole üleminek maksab keskmiselt Eesti ettevõtjale umbes 0,14% aastakäibest.
    • Rahaveo turvalisuse tagamiseks eurole ülemineku ajal kulub 12,9 miljonit krooni, samas kui eurost teavitamise kampaaniale kulutab riik 11,6 miljonit krooni.
    • Eesti on esimene riik, kus teavitustööd tehakse kahes keeles – eesti ja vene. Tulevikus on sellest kogemusest kasu näiteks Lätile ja Leedule.
    • Eesti ekspordist ligi 70% läheb Euroopa Liitu, sellest omakorda ligi pool euroala riikidesse.
    • Euroga on oma valuuta sidunud vähemalt 23 maailma riiki. Muuhulgas 16 riiki Aafrikast, kus elab üle 150 miljoni inimese.
    • Praegu on kasutusel 13 733 miljonit eurokupüüri ja 90 748 miljonit euromünti. Seejuures on esimesi 821 miljardi ja teisi 21,9 miljardi euro väärtuses.

Mis kursiga vahetatakse kroonid eurodeks?

  • Krooni sularaha kogutakse käibelt ja euro sularaha lastakse ringlusesse sujuvalt pangakontorites, sularahaautomaatide, kaupluste ja teenindusasutuste kaudu.

    Eurole ülemineku päevast alates kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel ning kehtivad võrdväärsete maksevahenditena. See tähendab, et kauplustes saab sel ajal maksta nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha aga tagastatakse üldjuhul eurodes.

  • Enne 1. detsembrit toimub konverteerimine kommertskursiga, alates 1. detsembrist saab kroone eurodeks vahetada teenustasudeta ametliku keskkursiga, milleks on: üks euro = 15,6466 krooni. See on ametlik kurss, mida peavad kasutama nii pangad, kaupmehed, riigiasutused kui ka kõik teised.

    Pangad vahetavad 1 kuu enne ja 6 kuud pärast üleminekupäeva (1. jaanuar 2011) kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta kõikides sularaha teenuseid osutavates pangakontorites ning seejärel veel 6 kuud piiratud arvuga kontorites. Pärast seda vahetab kroone keskkursiga ja teenustasuta eurodeks Eesti Pank ja seda tähtajatult.

Kuidas arveldan pärast €-päeva?

  • Alates 1. jaanuarist 2011 kroonid arveldusvahendina enam ei kehti ning sellest päevast saab pangaülekandeid teha vaid eurodes. Varem Nordea Pangas tehtud lepingulised maksed konverteerib iga pank eurodesse ise.

Mis juhtub minu kontodega?

  • Kontol olev raha konverteeritakse 1. jaanuaril eurodesse täies ulatuses ametliku vahetuskursi alusel ning teenustasudeta. Raha konverteeritakse ühe eurosendi täpsusega ja lõppsummad ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma. Pärast rahavahetust näidatakse kliendile kontoväljavõttes nii kroonikonto lõppsaldot, vahetuskurssi kui ka eurokonto algsaldot.

Mis saab minu hoiustest?

  • Hoiuste omanikud võivad olla rahulikud, kuna kõik muudatused teeb nende eest pank. Kroonihoiustest saavad automaatselt eurohoiused. Reservhoiuse ja lastehoiuse omanike hoiustel asuva raha vahetab pank 1. jaanuaril 2011 automaatselt eurodeks sarnaselt arvelduskontoga. Tähtajalise ja kogumishoiuse omanike põhiosa ja kogunenud intressid konverteeritakse ning makstakse eurodes kliendi arvelduskontole hoiuse lõpptähtajal.

  • Kokkuvõtvalt:

    • Eesti kroonides (EEK) sõlmitud tähtajalise hoiuse põhiosa ja kogunenud intressid konverteeritakse ning makstakse kliendi Euro (EUR) arvelduskontole (varasem EEK konto) hoiuse lõpptähtajal (lõppkuupäevaga pärast 31.12.2010).
    • Reservhoius - konverteeritakse nagu arvelduskontod 1.jaanuaril 2011 EUR-i, kusjuures kontonumber jääb samaks. 31.detsembril toimub kogunenud intresside väljamaksmine kliendi kontole.
    • Lastehoius - konverteeritakse nagu arvelduskontod 1.jaanuaril 2011 EUR-i, kusjuures kontonumber jääb samaks. 31.detsembril toimub kogunenud intresside väljamaksmine kliendi kontole.
    • Kogumishoius - konverteeritakse sarnaselt tähtajalise hoiusega

Mis juhtub minu laenudega?

  • Nordea Pangaga sõlmitud laenude lepingu numbrid ja tingimused jäävad samaks. Vaid kõik laenujäägid, tagatised ja võlad konverteeritakse 1. jaanuarist 2011 automaatselt eurodesse. Nii muutuvad sellest kuupäevast EEK Prime laenud EUR Prime laenudeks ja Taliboriga seotud laenud Euriboriga seotud laenudeks. Sama mustri järgi muudetakse kroonidest eurodeks ka tagasimaksegraafikud.

Kas minu kaardimaksed toimivad ja millal saab sularahaautomaadist eurosid?

  • Nordea eurole ülemineku plaani kohaselt väljastavad sularahaautomaadid 31. detsembril kroone pea südaööni (kella 23:30ni) ning hakkavad eurosid väljastama vahetult pärast südaööd (kell 00:05), see tähendab, et Nordea sularahaautomaadid töötavad eurole ülemineku ööl sisuliselt katkestuseta. Samuti pole ette näha katkestusi kaardimaksete töös.

Üldine

  • Teie kodupangana hoolitseme selle eest, et oleksime euro kasutuselevõtuks aegsasti valmis. Te ei pea eraldi panka tulema, muutma lepinguid ega maksma eurole ülemineku eest tasu. Nordea pangaautomaadid on valmis eurosid väljastama alates 1. jaanuari südaööst. Arveldusarve ja sellel olev raha konverteeritakse vahetuskursi abil eurodesse. Samuti ka kõik lepingud, olgu see laen või hoius, konverteeritakse panga poolt automaatselt eurodesse. Oleme teinud mahukaid investeeringuid oma pangasüsteemidesse, et alates 1. jaanuarist sujuksid Teil kõik pangatoimingud tõrgeteta/ladusalt.

  • Sellelt lehelt saate lugeda euro ja panganduse teemaga seotud artikleid ning nõuandeid euro sujuvamaks kasutusele võtmiseks.

    Euro ja pangateenused Lähemalt

Mis juhtub minu kontodega?

  • Eesti krooni arvelduskontod konverteeritakse eurokontodeks. Konto number sealjuures ei muutu.

    Esimeseks kandeks kontol on konto jäägi konverteerimine Eesti kroonidest eurodeks. Konverteerimine toimub 31. detsembril 2010 kell 24:00 ametliku vahetuskursi järgi ilma teenustasuta. Summad ümardatakse ühe sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma.

    Kõik kontoga seotud teenused jäävad endiselt kehtima ja toimivad pärast €-päeva samamoodi edasi.

  • Tehingute ajalugu kajastatakse valuutas, milles tehing on sooritatud. Nii konto väljavõttel kui internetipangas näeb tehingute kohta infot vastavalt tehinguvaluutale - kuni 31.12.2010 EEK-ides ja alates 1.1.2011 EUR-is.

    Arvelduskontodega, millede valuutaks ei ole Eesti kroon, ei toimu muudatusi. See tähendab ka seda, et juhul kui omada eelnevalt arvelduskontot euros, siis tekib konversiooni tulemusel mitu eurokontot. Soovi korral saab mõne kas sulgeda või teenuseid kontode vahel ümber jaotada. Seda pidada eriti silmas juhul, kui €-päevani on EEK-kontot kasutatud peamiselt arveldamiseks ja eurokontot laenu teenindamiseks. Sellisel puhul soovitame mugavamaks arveldamiseks tegevused ühele kontole kokku viia. Ühepoolselt ei saa pank antud muudatusi teostada.

Millised ettevõtte valdkondi ja süsteeme euro kasutuselevõtt mõjutab?

  • Eurole üleminek mõjutab mitmeid valdkondi: IT-süsteemid, raamatupidamisarvestus, müük ja turundus. Panka puudutavatest teemadest tuleb arvestada makseterminalide ümberseadistamise, rahavahetuse ning suurettevõtete puhul ka pangaga seotud programmide uuendamisega.

    "Tere euro" teatmik ettevõtjatele Lähemalt

Kuidas tellida €-päevaks oma müügikohtadesse eurosid?

  • Sujuvaks üleminekuks kroonilt eurole peavad kõik kauplused ja teenindusettevõtted olema 2011. aasta jaanuari esimesteks päevadeks varustatud piisava koguse euro sularahaga, et tagada vahetusraha olemasolu. Tellimused euro sularaha saamiseks tuleb kaupmeestel esitada pankadele juba septembris.

    • Äriklientidel on võimalus tellida euromünte ja -kupüüre keskkursiga ette, sõlmides eraldi kaaseeljaotuse lepingu, kus on kirjas kliendi kohustused raha hoidmiseks, kasutamise piirangud enne €-päeva jms.
    • Kuna tegemist ei ole veel kehtiva rahaga, tuleb seda hoida bilansiväliselt. Kliendid on kohustatud tagama, et raha ei võetaks kasutusele enne €-päeva hoidma seda turvaliselt ning eraldatult kehtivast eurost. Raha sattumisel ringlusesse enne €-päeva, on klient kohustatud sellest teavitama raha väljastanud panka.
    • Kaaseeljaotatavad summad debiteeritakse kliendi kontolt raha üleandmise hetkel.
    • Raha saab üldjuhul kätte pangakontorist alates detsembrist. Klientidele, kes kasutavad rahaveo teenust, viiakse raha kohale vastavalt kokkuleppele. Teistel on võimalus eeljaotatava euro kohaletoimetamiseks sõlmida ühekordne veoleping.

  • Krooni sularaha kogutakse käibelt ja euro sularaha lastakse ringlusesse sujuvalt pangakontorite, sularahaautomaatide, kaupluste ja teenindusasutuste kaudu. Eurole ülemineku päevast kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana käibel paralleelselt ning kehtivad võrdväärsete maksevahenditena. See tähendab, et kauplustes saab sel ajal maksta nii kroonides kui ka eurodes, aga vahetusraha tagastatakse üldjuhul ainult eurodes.
    Pangad vahetavad kroone eurodeks kuu aega enne ja kuus kuud pärast üleminekupäeva keskkursiga ja ilma teenustasuta kõigis ning seejärel veel kuus kuud valitud kontorites. Hiljem vahetab kroone eurode vastu Eesti Pank keskkursiga, teenustasuta ning tähtajatult.

Kuidas toimivad siseriiklikud- ja välismaksed enne ja pärast €-päeva?

    • €-päeva eelselt internetipangas ja teistes maksekanalites algatatud kroonimaksed teostatakse kroonides.
    • Alates €-päevast pangaülekandeid enam kroonides teha ei saa ning kontodel on kroonide asemel ainult eurod. Kõik arvete tasumised ja muud maksed tuleb teha eurodes. Alates 1. jaanuarist 2011 ei ole pankadel enam võimalik vastu võtta ka välismaiseid kroonilaekumisi (taolised maksesõnumid tühistuvad).
    • Otsekorraldus- ja püsimaksete summasid ja limiite ei pea klient ise muutma, vaid seda teeb pank automaatselt.
    • Kodumaiste euromaksete maksmisel saab kasutada nii siseriiklikku kontonumbrit kui ka IBANit. Rahvusvaheliste euromaksete tegemisel peab kasutama IBAN-it ning lisaks ka saaja panga BIC-i ehk SWIFT-koodi.
    • Maksete töötlemisega seotud cut-off-ajad seoses eurole üleminekuga ei muutu.
    • Euroala riikidesse tehtavad euromaksed saavad alates €-päevast olema siseriiklike maksetega sama teenustasuga. Ühesuguseks ei muutu aga maksete teostamise kiirus - Eesti siseriiklikud maksed, mille vahendajaks on Eesti Pank, töödeldakse endiselt kiiremini (10 kliiringtsüklit tööpäevas), kui mujale Euroopa riikidesse suunatavaid makseid.
    • Kõik lepingulised maksed (sh. otse- ja püsikorraldusmaksed) konverteerib pank enne teostamist keskkursi alusel eurodesse.
    • Kõik tuleviku väärtuspäevaga siseriiklikud või välismaksekorraldused kroonides peaksid kandma maksepäeva mitte hiljem kui 31.12.2010. Juhul kui maksekorraldusel märgitud väärtuspäev jääb 2011. aastasse, soovitame kindlasti maksevaluutana kasutada eurosid.
    • Klientidel, kes kasutavad sõnumiedastuskanalina SWIFT-i (nt. MT101-formaadis sõnumite edastamiseks), on oluline teada, et alates 20. novembrist peatab SWIFT kroonimaksete sõnumid, mille väärtuspäev ületab 31.12.2010. Alates 20. novembrist 2010 tuleks vastavad sõnumid panka edastada juba eurodes.
    • Eesti kroonides tšekkide vastu väljastatakse alates €-päevast eurosid. Pangad võtavad kroonitšekke vastu nende kehtivuse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30.06.2011.

Mis muutub maksuarvestuses?

  • Kroonides fikseeritud summade konverteerimisel eurodesse lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

    • Maksusummasid hakatakse edaspidi deklareerima ja määrama ühe eurosendi täpsusega (euro kasutusele võtmise seadus § 118 p 6).
    • Kõikide summade puhul ei ole ümberarvestus vajalik ning aluseks võetakse Euroopa Liidu piirnormid.Näiteks käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära lähtub juba täna EL ühinemislepingus sätestatud kokkuleppest.
    • Muutmisele kuuluvad näiteks maksusummade arvestamise täpsusaste, minimaalne määratav maksu- ja intressisumma ning maksuseadustes kehtestatud piirmäärad
    • Minimaalne määratav maksu- ja intressisumma on 50 krooni asemel 10 eurot
    • Maamaksuseaduses 20 krooni asemel 5 eurot.
    • Maksuarvestuses toimub €-päeval järsk üleminek. Ettevõtted esitavad krooniperioodi aruandluse kroonides ja ümberarvestuse eurodesse teeb EMTA.
    • EMTA-le edastatavad andmed esitatakse vastaval perioodil käibel olnud valuutas, seega märgitakse €-päevale eelneva perioodi kohta edastatav info kroonides. Samuti toimub maksustamisperioodil käibel olnud valuutas kogu aruandlus ja arveldused EMTA-ga, sh käibedeklaratsioonide, tollideklaratsioonide jms esitamine ja parandamine.
    • Arvestuskäik tehakse kroonides ning tagastamisele või tasumisele kuuluv summa arvestatakse eurodesse vastavalt üldistele konverteerimisreeglitele.

Millal ja mis muutub raamatupidamisarvestuses?

  • Raamatupidamise toimkond töötas välja juhendi eelnõu, kus on esitatud üksikasjalikumad juhised euro kasutuselevõtuks. Sealt leiab vastused küsimustele, kuidas ettevõtted, kelle arvestus- ja esitusvaluuta muutub Eesti kroonidest eurodeks, arvestavad kontode saldod €- päeva seisuga Eesti kroonidest ümber eurodesse ning millistest reeglitest lähtutakse aruannete koostamisel enne ja pärast €-päeva.
    Üldine põhimõte on, et valuutakursside ümberarvestamisest ja ümardamisest tekkinud väheolulisi vahesid võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. Aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise korral kajastatakse tekkinud vahe kirjel "Eelmiste perioodide jaotamata kasum". Lisainfo: www.easb.ee

    Aastaaruannete koostamine

    Raamatupidamise aastaaruanded tuleb koostada lähtuvalt aruandeperioodi lõpul kehtivast vääringust. Kuna kohustuslik üleminek europõhisele raamatupidamisarvestusele toimub €-päeval, peab eurodes koostama uuel aastal lõppevate majandusaastate aruanded.

    Auditeerimise uued piirmäärad

    Eurodes lähtutakse aruandeperioodidel, mis lõpevad €-päeval või hiljem.

  • Kohustusliku ülevaatuse ning konsolideerimise uued rahalised kriteeriumid kehtivad, kui raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

    • müügitulu või tulu 1 000 000 eurot,
    • varad bilansipäeval kokku 500 000 eurot,
    • keskmine töötajate arv 15 inimest.

    Kohustus tekib samuti raamatupidamiskohustuslasel, kelle aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

    • müügitulu või tulu 3 000 000 eurot,
    • varad bilansipäeval kokku 1 500 000 eurot,
    • keskmine töötajate arv 45 inimest.

    Auditi kohustus tekib raamatupidamiskohustuslasel, kelle aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

    • müügitulu või tulu 2 000 000 eurot,
    • varad bilansipäeval kokku 1 000 000 eurot,
    • keskmine töötajate arv 30 inimest.

    Auditi kohustus tekib samuti raamatupidamiskohustuslasel, kelle aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

    • müügitulu või tulu 6 000 000 eurot,
    • varad bilansipäeval kokku 3 000 000 eurot,
    • keskmine töötajate arv 90 inimest.
    Allikas: Teatmik Ettevõtetele

Kuidas muuta äriühingute osa- või aktsiakapitali?

  • Tulenevalt euro kasutuselevõtust 1. jaanuaril 2011 juhib Nordea Bank Plc Eesti filiaal tähelepanu olulisematele muutustele.

    Kohustus muuta osa- või aktsiakapitali eurole üleminekul

    • Eurole üleminekul tuleb osa– ja aktsiakapitali märkida eurodes. Äriühingu osaluste proportsioonide säilimiseks ei piisa osa- või aktsiakapitali automaatsest ümberarvestamisest, vaid enamikel juhtudel tuleb osa- või aktsiakapitalile määrata uus suurus. Minimaalseks osakapitaliks 1. jaanuarist 2011 on 2500 eurot ja minimaalseks aktsiakapitaliks 25 000 eurot.
      1. jaanuarist 2011 on minimaalseks nimiväärtuseks osadel 1 euro ja aktsiatel 10 eurosenti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 eurosenti, peab see olema 10 eurosendi täiskordne ja kui osa nimiväärtus suurem kui 1 euro, peab see olema 1 euro täiskordne.
    • Osa- või aktsiakapitali eurodes väljendamiseks tuleb enamasti muuta põhikirja, võtta vastu kapitali suurendamise või vähendamise otsus ning vajadusel registreerida vastavad muudatused EVK-s.
    • Eurole üleminekuks vajalikke põhikirja muudatusi saab teostada alates 1. juulist 2010. Ühingutel tuleb teha vajalikud muudatused hiljemalt 1. jaanuariks 2012. Selle ajani on muudatuste tegemine ka riigilõivuvaba. Pärast 1. jaanuari 2012 kantakse osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muutmine äriregistrisse ainult juhul, kui osa- või aktsiakapital ja nimiväärtused on eurodes või kui sama muudatusega kantakse registrisse sellekohane märge. Oluline on rõhutada, et isegi kui äriühing ei arvesta nimetatud näitajaid eurodesse, tuleb alates 1. jaanuarist 2011 seda teha nii raamatupidamises kui ka majandusaasta aruannetes.
    • Osa- või aktsiakapitali konverteerimiseks põhikirjas eurodesse on ette nähtud lihtsustatud kord. Vastavate tehnilist laadi põhikirjamuudatuste tegemiseks piisab üle poole üldkoosolekul esindatud osanike või aktsionäride häältest. Osa- või aktsiakapitali suurendamisel kehtib nimetatud lihtsustatud kord ainult olukorras, kus kapitali suurendatakse fondiemissiooni teel. Muudel juhtudel kehtib põhikirja muutmiselt tavakord.
    • Aktsiakapitali väljendamisel eurodes võib kasutusele võtta ka nimiväärtuseta aktsiad, mis võimaldab muuta kapitali suurust ilma uute aktsiate väljalaskmiseta ning nimiväärtust muutmata., Kuid sellisel juhul toimub põhikirja muutmine tavareeglite kohaselt ning lihtsustatud kord ei kehti. Nimiväärtuseta aktsiad erinevad nimiväärtusega aktsiatest selle poolest, et nende nimiväärtus on arvestuslik, mis saadakse kogu aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Samas ei ole lubatud kasutada korraga mõlemat - nii nimiväärtusega kui ka nimiväärtuseta - aktsiat. Nimiväärtuseta aktsiate kasutamisel tuleb asutamislepingus nimetada aktsiakapital ja aktsiate koguarv. Põhikirjas peab olema märge nimiväärtuseta aktsiate kasutamisest..
    • Kui osaühing või aktsiaselts vähendab osade või aktsiate väärtust konverteerimisel eurodesse ümardamisel lähima võimaliku suuruseni, ei pea sellest võlausaldajatele teatama..

    Riigilõivud kohustuslike toimingute tegemiseks

    Kuni 1. jaanuarini 2012 on põhikirja muudatuste tegemine, milleks on eelkõige osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate eurodesse teisendamine äriregistris riigilõivuvabad. Samuti on riigilõivuvaba aktsiaseltsi põhikirja muutmise äriregistrisse kandmine nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmiseks 1. jaanuarini 2012. Samuti on 1. jaanuarini 2012 riigilõivuvaba aktsiaseltsi põhikirja muutmine nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmiseks. Kui aga põhikirja muudetakse ka muudes punktides, tuleb riigilõivu ikkagi tasuda.

Mis juhtub minu pangakaardiga 1. jaanuari südaööl?

  • Nordea pangakaardiga saab maksta samadel tingimustel ka pärast südaööd. Muutub vaid kaardivaluuta. Kaardiomanik peaks enne PIN-koodi sisestamist kindlasti veenduma, et talle kuvatav summa ja valuuta tähis on euros. Kõik limiidid, saldod ja broneeringud teisendatakse eurodesse keskkursiga.

Mida teha kroonimüntidega?

  • Alates oktoobrist kutsuvad pangad kampaania korras oma kliente münte panka tooma. Üle-eestilise mündikogumiskampaaniaga võetakse kolme kuu jooksul peenraha vastu teenustasu küsimata. Kampaania eesmärgiks on sendid ja mündid aegsasti ringlusest eemaldada. Samuti õnnestuks vältida niimoodi mündiuputust jaanuari kahel esimesel nädalal, mil eurod ja kroonid on käibel paralleelselt. Kampaanial on ka teine pool – peenraha saab annetada heategevusotstarbeks.

  • Heategevuslik mündikampaania

    Oktoobris algab üle-eestiline Toidupanga heategevuslik mündikogumiskampaania, mis kutsub eestlasi üles annetama oma kroonimündid puudustkannatavate perede toidulaua katmise heaks.

    Täna elab Eestis rohkem kui 100 000 inimest, kellel on raskusi endale igapäevase toidu muretsemisega, neist ligi 20 000 on lapsed. Samal ajal jääb paljudes kauplustes ja tootmisettevõtetes üle sadade kilode kaupa kvaliteetset toitu, mida ära müüa või realiseerida ei jõuta. Sellel aastal Eestis tegevust alustanud Eesti Toidupank on loodud selleks, et need kaks asja kokku viia - Toidupank võtab iganädalaselt kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavad tooted, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele. Täna abistatakse inimesi Põhja-Tallinnas ja Tartus. Võimalikke toiduannetajad ning abivajajaid seevastu leidub ohtralt üle terve Eesti.

    Toidupanga mündikampaania eesmärk on kutsuda eestimaalasi üles annetama oma kroonimündid Toidupanga tegevuse laienemiseks. Iga annetatud münt aitab kaasa sellele, et üha suurem hulk raskustes Eesti inimesi, Eesti lapsi saaksid iganädalast abi kvaliteetse toidu näol.
    Toidupanga heaks aitavad kampaaniat korraldada Teeme Ära, Eesti Pangaliit, Eesti Kaupmeeste Liit ning G4S.

    Toidupanga tegemiste ning heategevusliku mündikampaania kohta leiate täpsemat infot www.toidupank.eu

    Nordea Panga kontoritest osalevad heategevuslikus mündikampaanias Hobujaama, Liivalaia, Akadeemia, Ülemiste, Tartu Kaubamaja, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Jõhvi ja Kuressaare kontor.

Kuidas teha siseriiklikke ja välismakseid enne ja pärast €-päeva?

    • €-päeva eelselt internetipangas ja teistes maksekanalites algatatud kroonimaksed teostatakse kroonides.
    • Alates €-päevast pangaülekandeid enam kroonides teha ei saa ning kontodel on kroonide asemel ainult eurod. Kõik arvete tasumised ja muud maksed tuleb teha eurodes. Alates 1. jaanuarist 2011 ei ole pankadel enam võimalik vastu võtta ka välismaiseid kroonilaekumisi (taolised maksesõnumid tühistuvad).
    • Otsekorraldus- ja püsimaksete summasid ja limiite ei pea klient ise muutma, vaid pank konventeerib need automaatselt ise eurodesse.
    • Kodumaiste euromaksete maksmisel saab kasutada nii siseriiklikku kontonumbrit kui ka IBANit. Rahvusvaheliste euromaksete tegemisel peab kasutama IBAN-it ning lisaks ka saaja panga BIC-i ehk SWIFT-koodi.

Millised on europangatähed?

  • Loe lähemalt Euroveebist

Mis juhtub minu pensionisammastega?

  • Nordea II ja III samba pensionifondide osakute puhasväärtused konverteeritakse alates 1. jaanuarist 2011 automaatselt keskkursi alusel eurodesse. Osakute väärtused sellest ei muutu. Fondide tasud üleminekul eurole ei muutu, kuna tasud on väljendatud protsendina varade või tehingu mahust. Fondide tingimustes muudetakse osakute nominaalväärtust ning piirmäärasid, mida kehtivates tingimustes väljendatakse kroonides. Uued tingimused avaldatakse Nordea kodulehel. Nordea pensionikliendid ei pea ise seoses üleminekuga Eurole pangakontorisse pöörduma ega oma makseid ise muutma.

Mis juhtub minu liisinguga?

  • Kuna Nordea Liisinguga sõlmitud liisingulepingute valuuta on euro, siis klientide jaoks liisingulepingute tingimused ei muutu. Erinev varasemast on vaid see, et esitame klientidele arved eurodes ja kliendid tasuvad arved samuti eurodes.

  • Nordea Liisingu poolt koostööpartnerite vahendusel pakutavad lisateenused

    • Kütusekrediitkaardid
      Neste ja Alexela konverteerivad kütusekrediitkaartide limiidid alates 1.01. 2011 eurodesse keskkursiga (1 euro = 15,6466 krooni).
      Statoili kütusekrediitkaartide limiitide konverteerimise kohta leiate informatsiooni http://www.statoil.ee/11847?id=11871

    • Kindlustuslepingud
      Kõik kindlustuslepingud jäävad kehtima samadel tingimustel. Enne 1. jaanuari 2011 sõlmitud kindlustuslepingute ja esitatud hüvitistaotluste täitmisel lähtuvad kindlustusandjad krooni ja euro kursist 1 euro = 15,6466 krooni.

Mida tuleb teha, et kaardimaksed uuel aastal õnnestuksid?

  • Hea Nordea Kaupmees,

    Eduka eurole ülemineku kindlustamiseks 1. jaanuaril 2011 palub Nordea Pank Teie ettevõttel silmas pidada alljärgnevat:

    Kaupmees, kes kasutab kaardimaksete vastuvõtmiseks POS terminali peaks:

    • Võimalike segaduste vältimiseks enne esimest euro kaardimakset käivitama terminalis käsitsi tehingute saatmise ja veenduma selle saatmise õnnestumises. Seda ka juhul kui automaatne tehingute saatmine on uuel aastal juba toimunud.
    • Lisaks eeltoodule peaks uuel aastal olema eriliselt tähelepanelik ka summade sisestamisel terminali, seda eriti paralleelkäibe perioodil. Terminali on lubatud sisestada vaid europõhiseid ostusummasid.

  • Kaupmees, kes kasutab kaardimaksete vastuvõtmiseks kassasüsteemi peaks:

    • Veenduma enne esimest euro kaardimakset, et kassasüsteem edastab terminalile EUR summa ja kontrollima millisele summale ja valuutale POS terminal PIN koodi kinnitust küsib. Parim viis selle kontrollimiseks on teha testitehing.
    • Probleemide tekkimisel kindlasti ühendust võtma oma kassasüsteemi tarnijaga.

    Loodame, et üleminek eurole sujub tõrgeteta. Täiendavat informatsiooni saate ka meie euroveebist euro.nordea.ee.

    Lisaküsimuste korral pöörduge palun Nets Estonia AS (endine Pankade Kaardikeskuse AS) poole telefonil 6 711 444.

    Teie Nordea Pank

Sularahaautomaatide ja pangakaartide töö aastavahetusel

  • Nordea sularahaautomaadid ja pangakaardid töötavad uusaastaööl sisuliselt katkestuseta.

    Nordea sularahaautomaadid töötavad nii 30. detsembril ja 31. detsembril, sh uusaastaööl sisuliselt katkestuseta, samuti pole kaardimaksetes ette näha katkestusi. Nordea eurole ülemineku plaani kohaselt väljastavad sularahaautomaadid 31. detsembril kroone pea südaööni (kella 23:30ni) ning hakkavad eurosid väljastama vahetult pärast südaööd (kell 00:05), see tähendab, et Nordea sularahaautomaadid töötavad eurole ülemineku ööl sisuliselt katkestuseta.

    Nordea on teinud jõupingutusi süsteemi, mis võimaldaks Nordea klientidel oma sularahaautomaatidest katkestuseta välja võtta eesti kroone pea südaööni ning peale südaööd automaatselt saada euro kupüüre, sealhulgas ka kõige väiksemat, viie eurost.

  • Lisaks: Telefonipank töötab 31.12 varahommikust kuni 3. jaanuarini 24 tundi, see tähendab, et on klientidele avatud ööpäev läbi. Lisaks on aastavahetuse järgsel nädalavahetusel (1. ja 2. jaanuaril) avatud ka osad Nordea pangakontorid, et klientidele vajadusel euronõu anda ja tuge pakkuda.

    Internetipangas saab klient toimetada rahulikult kuni 31.12 õhtuni (kl 18), nädalavahetusega viiakse enamus funktsionaalsusi üle euro süsteemile, internetipanga töö taastub järk-järgult ning täielikult esmaspäevaks, 3. jaanuariks.